Võrumaa meene
Osalesime Võrumaa meenekonkursil ja saime Võru linna tunnustuse keraamikasarjale "Linnud".
SA Võrumaa Arenduskeskuse korraldatud meenekonkursi eesmärgiks oli laiendada valikut Võru maakonnas pakutavatest meenetest, mis seovad meie piirkonna külalisi toredate elamustega ning on meeldejäävaks kingiks ja meenutuseks ummamuudu kandist.
Üheks lähteülesandeks oli ka kohalike legendide kasutamine meenete loomisel.
Mind paelus Tamula ja Vagula järvede tekkimise legend.
Sellest legendist inspireerituna lõin keraamikasarja "Linnud" kus püüdsin edasi anda seda hetke, kus linnud tohutus vetekeerises maale järvedeks langevad. Töö kandis vilja - sain Võru linna eripreemia. Igati tore tulemus!
Tamula ja Vagula järve tekkimine
Viitinas umbes 20 km Võrust asusid kord kaks kalarikast järve. Inimesed püüdnud hoolega kalu, kuid nimesid järvedele ei suutnud keegi ümbruskonnas anda. Järved saanud selle üle vihaseks, et neile nimesid ei leitut.
Oli jäälagunemise aeg. Pajuurvad, mis äsja puhkenud, hajutasid laiali oma meeldivad lõhna. Järved arvasid, et nüüd on kõige sobivam aeg lendu tõusta ja lennata niikaua, kuni leiab keegi nendele sobiva nime. Järved tõusnudki üles kohisedes ja mühisedes, ja hakanud lendama otse nüüdse Võru linna poole.
Jõudnud peaaegu linna kohale, näinud üks mees järvesid lendamas, hüüdnud: "Vagula vakka ja Tammula takka!" Sel samal hetkel langesid järved maha ja hakkasid lainetama.
Viitinasse, sinna kus järved ennem olid, jäi järele vaid soo. Sealsetel inimestel oli olnud päris kahju lahkunud järvedest, kuid sinna ei olnud parata midagi.
(Allikas: Eesti Rahvusarhiiv)
Üheks lähteülesandeks oli ka kohalike legendide kasutamine meenete loomisel.
Mind paelus Tamula ja Vagula järvede tekkimise legend.
Sellest legendist inspireerituna lõin keraamikasarja "Linnud" kus püüdsin edasi anda seda hetke, kus linnud tohutus vetekeerises maale järvedeks langevad. Töö kandis vilja - sain Võru linna eripreemia. Igati tore tulemus!
Tamula ja Vagula järve tekkimine
Viitinas umbes 20 km Võrust asusid kord kaks kalarikast järve. Inimesed püüdnud hoolega kalu, kuid nimesid järvedele ei suutnud keegi ümbruskonnas anda. Järved saanud selle üle vihaseks, et neile nimesid ei leitut.
Oli jäälagunemise aeg. Pajuurvad, mis äsja puhkenud, hajutasid laiali oma meeldivad lõhna. Järved arvasid, et nüüd on kõige sobivam aeg lendu tõusta ja lennata niikaua, kuni leiab keegi nendele sobiva nime. Järved tõusnudki üles kohisedes ja mühisedes, ja hakanud lendama otse nüüdse Võru linna poole.
Jõudnud peaaegu linna kohale, näinud üks mees järvesid lendamas, hüüdnud: "Vagula vakka ja Tammula takka!" Sel samal hetkel langesid järved maha ja hakkasid lainetama.
Viitinasse, sinna kus järved ennem olid, jäi järele vaid soo. Sealsetel inimestel oli olnud päris kahju lahkunud järvedest, kuid sinna ei olnud parata midagi.
(Allikas: Eesti Rahvusarhiiv)